Kiievi mootorrataste tehas KMZ (Киевский мотоциклетный завод) asutati 1945. aastal.

Pildil KMZ tehas seestpoolt

Tootma hakati mootorratast „Kievljanin“ K1-B, mille alusmudel (Wanderer 1-SP) konfiskeeriti sakslastelt sõjakahjude tarbeks. Alguses valmistati mootorrattaid kahe riigi koostööna, kuid juba 1947. aastal alustati Kiievis „Kievljanin“ mootorrataste iseseisvat seeriatootmist.

1946. aasta lõpus alustati ettevalmistustöid esimese invaliididele mõeldud kolmerattalise mootorratta K1-B väljalaskmist Nõukogude Liidus. Kolm aastat hiljem alustati raskeklassi mootorratta M-72 tootmist.  1956. aastal tuli välja täiendatud mudel M-72N. Mootorratas sai uue õõts-esihargi, alumiiniumist rattarummud, tuuleklaasid, tahavaatepeegli, tehasetähised ja põlvekummid paagile.

1958. aastal alustati uue mudeli K-750 tootmist, millel oli kõrgema kompressiooniastme tõttu 26 hj ehk 4 hj rohkem kui M-72-l.  1964. aastal lasti välja täiustatud mudel K-750M, armee tarbeks korviveoga varustatud MV-750 ja sportmudel K-750SM. Ajaperioodil 1956 - 1970 suurenes mootorrataste toodang 45-50 000-le ühes aastas.

1967. aastal hakati tootma rippklappidega 649 ccm mootoriga mudelit  K-650 „Dnepr“ ning armee tarbeks mudelit MV-650M.  1972. aastast alanud mudeli Dnepr MT9 uuenduseks oli uus käigukast koos tagurpidikäiguga. MT10-st sai esimene 12-voldilise elektrisüsteemiga „Dnepr“. Uue mudeliga kaasnes suurema mahutavusega bensiinipaak ja pikk kahekohaline iste.

1978. aastal valmis esimene partii 25-st spetsiaalseid eskort-mootorratattaid Kremli jaoks. Kõrged tehnilised näitajad rahuldasid nõudlikku tellijat. 50-hj võimsusega, spetsiaalsetel rehvidel veerev mootorratas võib isegi talvistel libedatel teedel sõita kiirusega kuni 130 km/h. Need mootorrattad omasid elektrilist käivitust - starterit, mis tagas probleemideta käivituse isegi kuni -40 C temperatuuri juures. Selline partii lähetati Moskvasse 1983. aastal. NSVL Kaitseministeerium tegi Izhmashile ettepaneku teha sama kõrge klassiga mootorrattaid ka Venemaal, kuid see katse neile edu ei toonud. Kiievi konstruktorite suured kogemused ja teadmised osutusid teistele ületamatuteks ning vastasid ühtlasi Kremli ametnike kõrgetele nõudmistele, mis kasvasid iga aastaga. 1989. aastal valmistati viimane partii seda täiuslikkust kehastavat tehnikat. 1991 lasti välja esimene partii soolo-mootorrattaid 650 cm3 mootoriga.

Pildil eskort-mootorratas